Lõpuks ometi on käes kaua oodatud neljapäev ja nädalavahetus võib alata ..kas ikka võib? Laura ja Maria on ülimalt viksid ja viisakad ning seavad enda sammud homme rõõmsalt kooli poole,kuigi tunde pole. Mida me sealt otsime? - ainuõige vastus on : luid. Just nimelt, vahel pöörame teineteiselt ka pilgud ning keskendume anatoomia õppimisele ja seda ka homme - femurid ja os bubised , siit me tuleme!! - vähemasti on eesmärk üllas , iseasi kas järgmine nädal ka enam õpitut mäletame. Üks klassivend ütles ka ükspäev : " Me kipume unustama õpitut."
Koolis tabas meid üks põnts teise järel - kõigepealt hakkas minul lambist ninast verd jooksma ja ma ehmatasin Maria oimetuks. Loengus teavitati meid, et 5 tunnise loengu asemel toimub ainult 1 tund - katastroof oli see ilmselt vaid meie jaoks ( Maria : ma ju ütlesin juba trennid ära!!! ja mina : mida ma nüüd teen,mul on niii igav!!)
See pole veel kõik - minu kodutee on alati üks igavamaid ja huvitavaid seiklusi ma läbi ei ela. Küll aga koristades helises mul telefon ja helistajaks oli Maria (no wonder),jälllle juhtus temaga midagi ebanormaalset -üks mees sügas trollis kotte talle otsa vaadates rõõmsal meelel - lähemalt blogib ta kindlasti ise.Mina sain mõnusa kõhutäie naerda juhtunu enda üle ja Maria reaktsioon ei olnud ka lihtsate killast:D
Kell on saanud JUBA pool 6 ja tunniplaani kohaselt peaksime me 15 minuti pärast alles koolist vabanema - ja mina siiani passin, et minna Kristiinesse , kuhu on ilmatuma pikk tee - 5 min bussisõitu:)
Ja kuna seda kirjutades hakkas mul häbi enda laiskuse pärast panen ma end soojalt riidesse ja lippan bussile.
tsau,Maria.
No comments:
Post a Comment