Homme, homme, alati homme - nii möödub elu.
Käisin täna trennis ja seekord mitte tantsimas. Nimelt proovisin erinevaid võitluskunste alustades poksiga lõpetades taekwondoga. Mega hea trenn oli, lihased on elutud ja mina olen samamoodi elutu. Trenni algusest mõtlesin, et miks mu selja taga on mees, kes ei saa mitte millelegi aru, kes ei püsi rütmis ega midagi, trenni lõpus sain teada, et ta on naisterahvas. Ma ebaõnnestusin nagu alati. Sellega minu huvitav trenn ei lõppenudki. Olin siis naiste riietusruumis ja just puhtana, rätik ümber väljumas dušširuumist ku nägin enda ees seismas meesterahvast. Vaene mees oli ära eksinud ja tulnud valesse riietusruumi. Mina olin väga väsinud ja ehmatasin kohe nii väga, et rätik oleks peaaegu maha kukkunud, õnneks reaktsioon oli veel ergas. Mehe päev läks igatahes korda, iga päev ei näe kari paljaid naisi riietusruumis, tema nägi !
Täna ükskõik kuhu ma ka ei läinud, vihma ei sadanud ja kohe kui koju või kuhugi mujale siseruumi jõudsin ja hakkasin plaane tegema nii hakkas taevas nutma.
Avastasin täna kõnekäänud või noh nende võlu ja ilu. Nimelt saab päris lihtlabaseid lauseid teha nii ilusaks. Nt "Tal on munad kübara all" see tähendab, et see Ta ei teretanud. "Leiba luusse laskma" tähendab puhata jne. Mina peaksingi aja maha võtma ja leiba luusse laskma. Inimesed ei pruugi teadagi neid väljendeid ja nad võib-olla ei saagi neist aru, aga see kes neid ütleb võib paista väga tark välja. Nii siis üritan ka mina paar uut lauset meelde jätta ja kasutama hakata.
Ma nüüd sätin end mugavalt oma mugavasse tooli, mida mu sõbranna Kaisa tahab endale, ja hakkan vaatama Gossip Girli uut osa. Lisaks teen endale ühe hea tee, võib-olla on see minu ja Laura lemmik tee - piparmündi, elame näeme. Täna peab veel varakult naha üle silma laskma, et homme inimese moodi välja näha. Seniks aga Vale !
No comments:
Post a Comment